Liikme keskel suurused.

Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Loomaarstide kutse-eetika koodeksi ja nende muudatused kinnitab ELÜ üldkoosolek. Liikmemaksu võlglastele tuletatakse nende kohustust meelde.

Tagasiside

Sotsiaalteadustes ei eksisteeri sageli midagi sellist, mida võiks nimetada seaduseks sellises tähenduses nagu seda on loodusseadused. Parlamentide suurus on üks väga vähestest ühiskondlikest poliitilistest nähtustest, mille kohta taoline seadus on olemas. Selle on avastanud Liikme keskel suurused sõnastanud ei keegi muu kui peaaegu ainus maailmakuulus eesti politoloog, Rein Taagepera, ning seda juba ndatel.

Liikme keskel suurused

Parlamendi suurus sõltub riigi rahvaarvu suurusest ning seda viisil, mis on ka loogiliselt seletatav. Eesti oma liikmelise esinduskoguga on täpselt selle seaduspära keskel.

"Kinnisvara on meie elu!"

Ühe riigi parlamendi suurus on keskeltläbi kuupjuur tema rahva arvust. Kui üks eraldiseisev nähtus aitab teist seletada nii suurel määral, on tegu väga selge ja väga tugeva seosega. Kuid miks see seos just selline on, miks on keskeltläbi nii, et kuupjuur elanikkonnast on see parlamendi suurus, mille poole riigid on endale teadvustamata liikunud? Sellesse süvitsi minekuks soovitan lugeda Taagepera teoseid, kuid viimase loogika lühikokkuvõte on järgmine.

Otsinguvorm

Parlamendisaadikud ning parlamendid tervikuna üritavad vähendada oma üldist kommunikatsioonikoormust, mis sõltub nii elanike arvust, keda peab esindama, kui ka esinduskogu suurusest. Kuupjuur elanikkonnast on ligikaudu see suurus, kus vastav kommunikatsioonikoormus on kõige efektiivsem.

Mõtleme üldiselt Liikme keskel suurused, kuidas üks esinduskogu liige ja esinduskogu tervikuna peaks toimima. Milliste valikute ees nad seisavad? Ühelt poolt peaks esinduskogu suhestuma esindajatega, rahvaarvuga. Mida suurem on elanikkond, seda rohkem peab üks esindaja esindama, seda rohkem on tal võimalikke kommunikatsioonikanaleid oma esindajatega. Ning vastupidi, mida enam on poliitikuid, seda vähem on neid esindatavaid, kellega igaüks Kuidas tapselt kindlaks maarata liikme suurust peaks suhtlema.

Eksisteerib surve esinduskogu liikmete arvu tõsta.

Liikme keskel suurused

Kuid poliitikud peavad suhtlema ka üksteisega. Mida rohkem on esinduskogus liikmeid, seda enam on selliseid võimalikke esinduskogusiseseid suhtluskanaleid, milles iga esindaja peaks mitte ainult otseselt osalema, vaid mida ta peaks ka jälgima. Iga poliitik ei suhtle ainult potentsiaalselt iga teise poliitikuga, vaid ta tahab ka kuulata, kuidas teised poliitikud omavahel suhtlevad.

Liikmemaksu tasumise kord

Mida rohkem poliitikuid, seda suurem on nendevaheline kommunikatsioonikoormus Liikme keskel suurused. Eksisteerib surve esinduskogu suurust piirata. Seega on kaks üksteist tasakaalustavat jõudu.

Ühelt poolt oleks rohkem esinduskogu liikmeid hea, kuna siis oleks koormus valijatega suhtlemisel väiksem, Liikme keskel suurused teisalt, mida enam on poliitikuid, seda keerulisem on neil omavahel tervikuna suhelda.

Need suundumused on matemaatiliselt väljendatavad ning just täpselt selles olukorras, kui esinduskogu suurus on ligikaudu kuupjuur riigi elanikkonna suurusest, on need kaks jõudu tasakaalus.

Poolale liikmega parlament?

Küpsiste eelistused

Eesti rahvaarv on praegu umbes 1,3 miljonit. Kuupjuur sellest onmis on põhimõtteliselt sama, mis meie praegune riigikogu suurus Eestil on täpselt nii suur parlament kui meil võiks olla.

Liikme keskel suurused

Kui see oleks oluliselt väiksem, siis ajapikku hakkaks vajadus seda suurendada süsteemset survet avaldama. Ei ole mõtet odava populaarsuse nimel lõhkuda midagi, mis on õige.

Koostööpartnerid

Kõige viimati tuli riigikogu suuruse vähendamise ideega välja Riigireformi Sihtasutus. Erinevalt paljudest teistest, kes selle ideega päevavalgele on tulnud, oli neil aga olemas ka natuke sisulisem põhjendus, miks Eestil peaks väiksem parlament olema. Paraku ei ole see põhjendus aga pädev. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et teistes Baltimaades ning Skandinaaviamaades on umbes 30 kuni 50 parlamendisaadikut ühe miljoni elaniku kohta, Eestis aga üle Järelikult on Eestis neid liiga palju.

Kas tõesti? See argument põhineb eeldusel, et seos elanikkonna suuruse ja parlamendiliikmete arvu vahel on või peaks olema lineaarne. Olenemata riigi rahvaarvust, peaks olema üks optimaalne parlamendiliikmete arv inimese kohta.

Liikme keskel suurused

See ei ole aga tõsi, kui vaatame, mis maailmas toimub, ning sellele oleks väga keeruline kui mitte võimatu leida loogiliselt veenvat seletust. Kõik Eesti naaberriigid on suuremad kui Eesti ning see on paratamatu, et suuremas riigis on vähem parlamendisaadikuid ühe elaniku kohta.

Miks peaks näiteks 50 saadikut miljoni elaniku kohta olema nii fundamentaalselt parem kui 70? Kui 50 oleks see õige suurus, siis peaks näiteks Poola rahvaarv umbes 40 miljonit esinduskogus olema liiget, mis on üpriski naeruväärne.

Poola esinduskogus alamkoda on liiget.