Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul,

Majandusüksuse printsiip Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turunišši leidmine. Äärmiselt erandlikel juhtudel, kui raamatupidamiskohustuslase juhtkonna veendumuse kohaselt ei võimalda teatud RT juhendi sätete täitmine kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust või rahavoogusid, koostab juhtkond aruanded lähtudes õige ja õiglase kajastamise nõudest ning selgitab RT juhendi sätete mittejärgimise põhjuseid aruande lisades IAS 1p13— Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Tervishoiuasutuse raadiokonsultatsioonikeskuse asutab sotsiaalminister.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema jätkuvalt probleemiks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms juba toimunud hüppeline nõudluse kasvu, mis kergitas ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile. Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest ning selle baasilt tehtavatest prognoosidest.

Nordecon avalikustas 2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata vahearuande

Nii investeerijad kui ka pangad on võtmas praeguse nägemuse kohaselt pigem ettevaatlikku hoiakut, kuid see võib kiirelt muutuda Eesti ja Euroopa tegelike majandusnäitajate valguses mõlemas suunas. Läti ja Leedu Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid.

Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete. Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt.

Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete. Ukraina Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaiste eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud.

Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust siiski jätkata. Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning on vajadusel valmis oluliselt sealset tegevust restruktureerima. Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine kestnud kriisist ja riigi poliitilise juhtkonna vahetumise positiivne mõju ehitussektorile on olnud aeglane.

Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatud kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlike ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas.

Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Soome Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde all töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides.

Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms. Peamiste riskide kirjeldus Äririskid Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ja võivad hüppeliselt hakata vähendama kasumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab.

Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.

Äritegevuse sesoonsusest peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis.

Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 tuhat eurot. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded 1 Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval. Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval nõutava meditsiinivarustuse nimekirja kehtestab sotsiaalminister. Tervishoiuasutuse raadiokonsultatsioonikeskuse asutab sotsiaalminister. Kapten korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist laeval. Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded 1 Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamiseks sõlmib sotsiaalminister halduslepingu tervishoiuteenuse osutajaga, arvestades halduskoostöö seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid. Raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise kulud kaetakse riigieelarvest. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded 1 Reeder tagab laevapere liikmele töötingimused, mis on kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Laeval korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kapten.

Haigele või vigastatud laevapere liikmele arstiabi andmine 1 Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist ja laevapere liikme ravi laeval või maal. Haige või vigastatud laevapere liikme tervishoiuasutusse saatmine 1 Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik võtta tarvitusele abinõusid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme tervishoiuasutusse.

Kapten teatab laevapere liikme haigusest või vigastusest laevapere liikme nimetatud isikule. Tagasisõidukulud haigestumise või vigastuse korral 1 Haigestumise või vigastuse tõttu tervishoiuasutusse saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud koos kulutustega toidule ja majutusele tagasisõidu ajal kannab reeder.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Laevapere liikme põhjustatud haigus või vigastus Kui haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtlikkuse või raske hooletuse tagajärjel, samuti juhul, kui laevapere liige on tahtlikult varjanud oma tervislikku seisundit, võib reeder nõuda laevapere liikmelt enda kantud, käesoleva seaduse §-des sätestatud kulude hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 1. Laeva merekõlblikkuse kontrollimine 1 Kui üle poole laevapere liikmetest nõuab kaptenilt laeva merekõlblikkuse kontrollimist või kui seda nõuab vanemtüürimees või vanemmehaanik nende vastutusel oleva laevaosa või varustuse suhtes, pöördub kapten merekõlblikkuse kontrollimiseks Eestis registreeritud laeva üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse poole.

Kord laeval 1 Laevapere liikmed ja teised laeval viibivad isikud peavad alluma kapteni õiguspärastele korraldustele. Vabaduse võtmist võib kohaldada üksnes juhul, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste täitmiseks.

Isikute laevale toomine 1 Laevapere liige ei või ilma kapteni või teda asendava isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. Asjade laevale toomine 1 Laevapere liige võib laevale tuua isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks mõeldud asju koguses, mis on Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul kestust ja iseloomu arvestades mõistlik.

Laevapere liikmele tagatakse kindel panipaik isiklike asjade hoidmiseks. Alkoholi või narkootilisi aineid sisaldava ravimi laevale toomine laevapere liikme poolt on lubatud üksnes kapteni loal. Kui asi ohustab laeva, laeval viibivat isikut või lasti või kui asja hoidmine laeval võib kaasa tuua ametivõimude sekkumise, võib kapten nõuda asja kõrvaldamist laevalt. Kui laevapere liige asja ei kõrvalda, võib kapten võtta tarvitusele meetmed selle kõrvaldamiseks laevalt või asja hävitada.

Laevapere liikme asjade hävimine või kahjustumine 1 Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis RT, ; RT I65, ;54, ;78, ;77, ;2, 47; 23, ; 30, ;35, sätestatud korras.

2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral 1 Kui laevapere liige sureb laeval või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi laeval töötamise ajal või ajal, kui reeder või kapten on kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele arstiabi andmist, või ajal, kui laevapere liige sõidab reederi kulul töötamiskohta või tagasi, teatab reeder või kapten laevapere liikme surmast tema perekonnaliikmele ja korraldab surnukeha toimetamise Eesti Vabariigi territooriumile.

Matmise merel võib korraldada ka surnud laevapere liikme perekonnaliikme taotlusel. Laevapere liikme surmaga kaasnevate kulude kandmine 1 Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile toimetamise kulud.

Laevapere liikme puhkus 1 Laevapere liikmel on õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele kestusega 28 päeva või vastavalt töötatud ajale, kui on töötatud alla ühe aasta.

Puhkuse andmise koht 1 Puhkus tuleb laevapere liikmele anda Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist 1 Laevapere liikmel on pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval õigus puhkusele. Samuti ei kajasta omakapital ettevõtte siseselt loodud firmaväärtust.

Seetõttu ei võrdu ettevõtte bilansijärgne omakapital üldjuhul ettevõtte turuväärtusega. Ülevaade raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga antakse raamatupidamiskohustuslase bilansis.

Tulud on aruandeperioodi sissetulekud majandusliku kasu suurenemisedmillega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali Fp70,Fp74—77, Fp92— Kulud on aruandeperioodi väljaminekud majandusliku kasu vähenemisedmillega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist Fp70, Fp78—80, Fp94— Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid.

Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt — see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood.

Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid vt paragrahvid 50—51 — tulude ja kulude vastavuse printsiip. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi de l, mil nad loovad majanduslikku kasu näiteks kulutused materiaalsele põhivarale.

Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu.

Mereteenistuse seadus (lühend - MTS)

Enamik aruandeperioodi tulusid ja kulusid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Eranditeks on teatud realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ja RT juhenditele kajastatakse kasumiaruande asemel omakapitali reservide suurenemise või vähenemisena.

Näideteks sellistest tuludest ja kuludest välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkivad valuutakursside ümberhindluse vahed. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse eraldi kasumiaruandes kajastatud tulud ja kulud ning kasumiaruandes kajastamata tulud ja kulud. Tehingud ettevõtte omaaktsiatega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude definitsioonile.

Seetõttu ei kajastata selliseid tehinguid tulude ega kuludena kasumiaruandes, vaid omakapitalitehingutena omakapitali muutuste aruandes.

Kasum kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe Fp Näiteks kasum kahjum valuutakursside muutustest kujutab endast valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet. Ettevõte ärikasum ärikahjum kujutab endast kõigi äritegevusega seotus tulude ja kulude vahet.

Aruandeperioodi kõikide tulude ja kulude välja arvatud paragrahvis 27 nimetatud tulud ja kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vahet nimetatakse perioodi puhaskasumiks -kahjumiks. Raamatupidamise seaduse § 16 defineerib alusprintsiibid, millest tuleb lähtuda raamatupidamise korraldamisel ning raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest lähtuvate aruannete raamatupidamise aastaaruande ja juhendis RTJ 16 defineeritud ettevõtete jaoks ka vahearuande koostamisel.

Paragrahvides 32—59 selgitatakse lähemalt nimetatud alusprintsiipide sisu. Majandusüksuse printsiip Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Raamatupidamise aruannetes kajastatakse ainult raamatupidamiskohustuslase varasid, kohustusi, omakapitali, tulusid, kulusid ja rahavoogusid. Konsolideeritud raamatupidamise aruanded hõlmavad lisaks raamatupidamiskohustuslase enda majandustehingute ka tema poolt kontrollitavate ettevõtete majandustehinguid.

Jätkuvuse printsiip Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip Fp23; IAS 1p23— Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.

Juhul kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus, on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

Arusaadavuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised Fp Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid ja teised.

Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse kogu aruandes ühesugust terminoloogiat. Aruannete koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõtte sisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele. Samas eeldatakse aruannete koostamisel, et aruannete lugejad omavad piisavaid üldteadmisi raamatupidamisest ja finantsarvestusest, mistõttu aruannetes ei ole vaja selgitada finantsalaseid üldtõdesid.

Juhul kui erinevates aruande osades avaldatakse sama valdkonna kohta käivat informatsiooni, viidatakse need aruande osad omavahel. Näiteks, bilansi- kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Juhul kui kahes erinevas lisas avalikustatakse informatsioon ühe ja sama tehingu või finantsnäitaja kohta, tuleb need lisad ühendada omavahel ristviidetega.

  1. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne
  2. Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ ja RTJ kinnitamine – Riigi Teataja
  3. Kuidas ma saan suurendada sugu munni toesti
  4. Folk oiguskaitsevahendite ja meetodite liikme suurenemine

Olulisuse printsiip Raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav kogu oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil Fp26—30; IAS 1p29— Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb keskenduda ettevõtte tegevuse nendele aspektidele ja finantsnäitajatele, mis on olulised aruande tarbijatele ja mis võivad mõjutada nende poolt tehtavaid majandusotsuseid.

Aruannete ülekuhjamine liigsete detailide ja ebaolulise informatsiooniga halvendab nende loetavust ja arusaadavust.

17-1 Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 1-6 ja RTJ 8-12 kinnitamine

Väheoluliste objektide arvestusel ja aruandes kajastamisel võib rakendada lihtsustatud arvestuspõhimõtteid eeldusel, et tulemus ei erine oluliselt Raamatupidamise Toimkonna juhendites üldreeglina nõutud arvestuspõhimõtte rakendamisel saadavast tulemusest.

Informatsioon individuaalselt oluliste objektide ja tehingute kohta tuleb avalikustada eraldi IAS 1p Väheolulisi objekte võib aruannetes kajastada summeeritult ja sobivalt grupeeritult koos teiste väheoluliste objektidega. Lähtudes olulisuse ja arusaadavuse printsiibist võib osutuda sobivamaks koostada aruanne täiskroonide asemel näiteks tuhandetes kroonides.