Sotsiaalse uuringu liikme suurus,

Põhilised uurimisviisid[ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalse võrdluse teooria toetub alates selle loomisest empiirilistele uurimistulemustele, mis kirjeldavad võrdlusobjektide valikut ja võrdluste tagajärgi võrdleja jaoks. Sotsiaalne võrdlus on ise vahendajaks sotsiaalse surve, negatiivse afekti, enesehinnangu, perfektsionismi ja piirava söömiskäitumise vahel [54]. Haigestudes raskesse tõppe võrreldakse end tervetega, mis omakorda võib põhjustada distressi.

Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria [1] [ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalses keskkonnas viibides võrdleb inimene oma omadusi, võimeid ja hoiakuid teiste inimeste omadega. Sotsiaalse võrdluse teooria uurib seda, kellega ja milliste tunnuste osas inimesed ennast võrdlevad, samuti käsitletakse nende võrdluste mõju võrdleja enesemääratlusele, hoiakutele ja käitumisele Festingeri Objektiivsete parameetrite nt füüsilised standardid puudumisel võrreldakse enda võimeid ja arvamusi teiste Sotsiaalse uuringu liikme suurus omadega.

Ennast võrreldakse endasarnaste indiviididega, sest niiviisi saab enese kohta võimalikult täpset informatsiooni.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Sotsiaalse uuringu liikme suurus Näiteks algajal maletajal ei ole mõistlik oma mänguoskust võrrelda suurmeistriga, sest võrdlus ei ole adekvaatne ning sellest tulenevalt on see väheinformatiivne objektiivse mängutaseme määratlemiseks. Võimete ja oskuste osas võrreldakse ennast pigem endast parematega, samas kui arvamuste Sotsiaalse uuringu liikme suurus selline ühesuunalisus puudub.

Lääne kultuuriruumis on indiviididel lisaks enda hindamisele ka surve enda oskuste-võimete parandamisele, kuid arvamuste osas sellist ühesuunalist väärtusotsustust ei ole.

Inimese oskuste ja võimete muutmisel on mittesotsiaalsetest teguritest tingitud piirid, arvamuste muutmisel selliseid piire ei ole.

Arvamuste võrdlemisest loobumine näiteks nende liiga suure erinevuse tõttu viib eraldumise ja vaenulikkuseni. Võrdlusgrupi tähtsust tõstvad tegurid tekitavad tendentsi grupi ühtlustumisele võrreldava omaduse osas. Suur teadaolev erinevus võrreldava omaduse suhtes asjakohase tunnuse osas viib võrdlusvahemiku kitsendamisele.

Näiteks bakalaureuseastme tudengite erialase testi täitmise püüdlikkust ei mõjuta oluliselt teadmine, et nad saavad testis gümnaasiumiõpilastest palju kõrgemaid või Sotsiaalse uuringu liikme suurus uuringu liikme suurus palju madalamaid tulemusi. Grupi enamusele lähedastel indiviididel on kaugematega võrreldes suurem kalduvus muuta teiste positsiooni, väiksem kalduvus võrdlusvahemiku kitsendamisele ja palju väiksem kalduvus muuta oma positsiooni.

Lisaks on samas publikatsioonis esitatud hüpoteesidest tuletatud mõningad võimalikud Vaga suurete suguelundite suurused interpersonaalsetele protsessidele.

Näiteks sotsiaalne võrdlus võib tekitada kuuluvustunnet, võrdluse tulemusena võib indiviid püüda võrdlusgrupiga rohkem sarnaneda või neid endaga sarnasemaks muuta, mis viib grupisisese ühetaolisuse tekkele.

Indiviid kaldub liikuma gruppidesse, mille enamuse arvamused ja võimed on tema omadele lähedased. Hüpoteeside kinnituseks on toodud empiiriliste uuringute tulemusi. Vaatamata oma vormile, ei ole sotsiaalse võrdluse teooria siiski matemaatiliselt range aksiomaatiline teooria, vaid jätab üpris palju ruumi teooria hüpoteeside ja konstruktide tõlgendamiseks ning seostamiseks mõõdetava reaalsusega.

  • Kuidas suurendada Sex Dick harjutustega
  • Andu Rämmer Uuringutes on harva vaatluse all kogu populatsioon: kõikseid, kogu populatsiooni haaravaid uuringuid nt elanikkonna rahvaloendus viiakse nende kulukuse tõttu läbi harva.
  • Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium
  • Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll koostöös uuringufirmaga Norstat viis
  • Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll koostöös uuringufirmaga Norstat viis

Teooria edasiarendused[ muuda muuda lähteteksti ] Viimastel aastakümnetel on vaadatud sotsiaalset võrdlust kui mitmest komponendist koosnevat protsessi, millel on üks tähtis omadus — sotsiaalset võrdlust defineeritakse kui kognitiivset protsessi, milles mõeldakse ühest või enamast inimesest võrdluses iseendaga.

Olulisemad edasiarendused on järgmised: Inimesed ei ole alati enda objektiivsed hindajad, vaid tihtipeale teenivad sotsiaalsed võrdlused näiteks eneseupitamise või enesearendamise eesmärki. Inimesed ei võrdle end teistega ainult omal algatusel, vaid sotsiaalne keskkond võib sotsiaalseid võrdlusi indiviidile ka aktiivselt peale suruda [2].

Siinkohal võiks näiteks Sotsiaalse uuringu liikme suurus tiigi efekti [6] [7] Sotsiaalse võrdluse objektiks ei pruugi olla üks kindel indiviid, vaid sotsiaalset võrdlust võib tekitada mistahes sotsiaalne informatsioon, samuti võivad fiktiivsed tegelaskujud ja stereotüübid olla sotsiaalse võrdluse tekke allikateks [3]. Sotsiaalne võrdlus võib toimuda teadvustamatult [2] [3] ning ka teadvustamata võrdlus võib avaldada mõju enesehindamisele. Seejuures toimivad kaks antagonistlikku protsessi: võrdlus ja peegeldus.

Võrdlus toob kaasa kaitsereaktsiooni, kui nt inimene, kellega end kõrvutatakse, saavutab enam; peegelduse puhul tunneb inimene hoopis rõõmu selle üle, Sotsiaalse uuringu liikme suurus võrdlusalusel hästi läheb. Vahendaja-mudel ingl k Proxy Model [12] : see mudel aitab seletada sotsiaalse võrdluse mehhanisme võimete kõrvutamise kontekstis — sotsiaalset võrdlust kasutatakse selleks, et saada aimu, kuivõrd indiviid on edukas uue tundmatu ülesande lahendamisel.

Nn vahendaja proxy on indiviid, kellega võrdluse alusel on võimalik saada teavet õnnestumise kohta.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Eeldusel, et võrdleja ja vahendaja on varem mõlemad olnud edukad mingi ülesande lahendamisel, ja vahendajal õnnestub lahendada Triaadiline mudel ingl k Triadic Model [12] : selle mudeliga on üritatud seletada sotsiaalse võrdluse olulisust arvamuste-tõekspidamiste tekkes. Kesksel kohal on taas vahendaja.

Uuringud ja analüüsid

Eristatud on käesolevat eelistust isiklik arvamus, mis puudutab millegi meeldivust või kohasust; oluline on sarnasus vahendajagatõekspidamist selle hindamine tugineb kontrollitavatel faktidel; on oluline, et vahendaja pädevus ja tõekspidamised ühtiksid võrdleja tõekspidamistega ning tulevikueelistust on tõenäolisem, et inimene võtab vahendaja hoiakud üle, kui vahendaja käitumismuster on olnud minevikus sarnane võrdleja omaga.

Kolme mina mudel ingl k Three-Selves Model [13] : siinkohal peetakse sotsiaalse võrdluse teooriat kahe erineva kontseptsiooni kombinatsiooniks.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Üks neist teooriatest käsitleb võrdlemise motivatsiooni ja tegureid, mis mõjutavad keskkonnast sotsiaalse võrdluse jaoks otsitava info tüüpi. Sotsiaalse uuringu liikme suurus teooria käsitleb endale antud hinnanguid ja tegureid, mis määravad sotsiaalse võrdluse mõju enda kohta tehtavatele otsustele. Mudel eristab kolme liiki enesekontseptsioone: individuaalsed minad, võimalikud minad ja kollektiivsed minad.

Põhilised uurimisviisid[ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalse võrdluse teooria toetub alates selle loomisest empiirilistele uurimistulemustele, mis kirjeldavad võrdlusobjektide valikut ja võrdluste tagajärgi võrdleja jaoks.

Kuidas on sotsiaalset võrdlust uuritud?

Alljärgnevalt on esitatud teooria algusaegadest kuni tänapäevani levinumad kasutatud meetodid, mille abil on püütud kõnealusest psühholoogilisest mehhanismist aru saada. Laias laastus võiks need meetodid jaotada kolmeks — 1 valiku-lähenemine ingl k selection approachmilles üritatakse välja selgitada, millist informatsiooni kasutavad katseisikud sotsiaalseks võrdluseks 2 reaktsiooni-lähenemine ingl k reaction approachmille tuumaks on sotsiaalse võrdluse mõju uurimine nt katseisikute enesehinnangule ning 3 jutustav lähenemine ingl k narration approachmilles uuritakse katseisikute endi raporteeritud informatsiooni selle kohta, kuidas katseisikud on igapäevaelus sotsiaalset võrdust kasutanud.

Nagu nimigi viitab, on uuritavate ülesandeks etteantud sotsiaalse informatsiooni hulgast võrdlusallika valimine — seega sotsiaalne võrdlus on selles lähenemises sõltuvaks muutujaks.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Tavaliselt küsitakse katseisikult, kellega ta end võrrelda tahab. Valiku-lähenemist kasutatakse sagedasti eksperimentaalsetes töödes, kus manipuleeritakse erinevate sõltumatute muutujatega nt kujundatakse erineval määral ärevust tekitavaid olukordi.

Sotsiaalse võrdluse teooria

Kõnealuses lähenemises on levinumad kolm katseparadigmat — a järjestusparadigma ingl k rank-order paradigmb vaatamisparadigma ingl k looking paradigm ning c kuuluvusparadigma ingl k affiliation paradigm. Järjestusparadigma puhul täidab katseisik mingisuguse testi nt isiksusetesti ning saab teada oma skoori. Talle näidatakse pingerida koos tema paiknemisega ning küsitakse, kellega katseisik end võrrelda tahab.

Inimesed valivad enamasti Sotsiaalse uuringu liikme suurus paremaid, aga enda lähedal paiknevaid indiviide. Vaatamisparadigma puhul uuritakse seda, kuivõrd ja millises ulatuses on katseisik sotsiaalsest informatsioonist huvitatud. Selle Sotsiaalse uuringu liikme suurus kitsaskohtadeks võivad saada asjaolud, et kuuluvusvajadus või selle puudumine ei pruugi olla tingitud sotsiaalselt võrdlusest, vaid ka näiteks teis t e tajutud atraktiivsusest [16]häbi tundmisest [17]tajutavast ohust enesehinnangule [18] ning sellest, kui katseisikud tunnetavad, et teised inimesed võivad tekitada enam distressi [19].

Reaktsiooni-lähenemine[ muuda muuda lähteteksti ] Selles lähenemises on sotsiaalne võrdlus sõltumatuks muutujaks. Katseisik saab sotsiaalset informatsiooni ning vastab enamasti sellistele küsimustele, mis uurivad tema enesehinnangut pärast testide tulemuste ning uuritava teiste suhtes paiknemise teadasaamist — tavaliselt olles parem või kehvem teistest.

Seda meetodit on kasutatud põhiliselt kahel viisil: a eksperimentaalselt laboratoorsetes tingimustes ning b korrelatiivselt väljaspool laborit. Laboratoorsetes tingimustes on katseisikutele esitatud sotsiaalset informatsiooni, mille järel on uuritud katseisikute hinnanguid erinevatele Sotsiaalse uuringu liikme suurus nt enesehinnang, meeleolu, kadedus, jne.

Siinkohal võiks näitlikustamiseks välja tuua Morse ja Gergeni uuringumilles katseisikud täitsid enne tööintervjuud blanketti. Nende katseisikutega oli samas ruumis veel üks inimene — tegelikult eksperimentaatori kaasosaline —, kes oli vastavalt katsetingimusele kas hea väljanägemisega, kasitud, või vastupidine eelmisele — räpakas ja lohakas.

Ilmnes, et katseisikud, kes täitsid blanketti koos kasimatu inimesega, hindasid end paremini. Bylsma, Major ja Cozzarelli küsisid uuritavatelt, kui palju needsamad katseisikud tehtud töö eest tasu tahavad, andes ette ka nimekirja varem sama tööd teinud inimeste palkadest.

Mõned "eelmistest töötajatest" olid katseisikutega samast soost. Ilmnes, et samast soost inimesed osutusid võrdlusallikana olulisemaks kui vastassoost "eelmised töötajad". Teisisõnu, uuritavate hinnangutele avaldasid mõju samast soost inimeste sissetulekud.

Sotsiaalne Suurendage liiget labi pumba võib sisalduda keskkonnas, milles inimene viibib — siin võib taas näiteks tuua tiigi efekti [6] [7]mille puhul võiks oletada, et õpilased võrdlevad ennast ja oma tulemusi teiste õpilaste ning nende tulemustega; see protsess avaldab mõju minapildile ja enesehinnangule.

Laboriväliste lähenemiste kitsaskohaks on asjaolu, et mitmed muutujad ei ole uurija kontrolli all, seega andmete interpreteerimine võib olla ekslik. Jutustav lähenemine[ muuda muuda lähteteksti ] Sarnaselt korrelatiivsete uuringutega on selles lähenemises olulisel kohal katseisikute igapäevaelus esineva sotsiaalse info uurimine, siinkohal on peamiseks enamasti katseisikute endi antud teave.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Jutustava lähenemise uurimismeetodeid võiks liigitada Sotsiaalse uuringu liikme suurus a enesekohaselt raporteeritud võrdlused ingl k global self-reported comparisonsb päevikumeetod võrdluste kohta ingl k self-recorded comparison diaries ning c vabade vastustega meetodid ingl k free-response measures.

Enesekohased raportid on ilmselt üks eksplitsiitsemaid ja otsekohesemaid meetodeid sotsiaalse võrdluse uurimisel. Sisuliselt küsitakse katseisikutelt otse, kas ja kellega end võrreldakse. Näiteks võib küsida indiviidilt, et kas ja kui tihti ta võrdleb oma töötasu enda kolleegidega.

Päevikumeetodi olemus on üsna lihtne — teatud perioodi vältel instrueeritakse uuringus osalejaid, et nad märgiks oma elus sotsiaalset võrdlust kohates üles vastavasisulised tähelepanekud nt mis valdkonnas, kellega, mis liiki sotsiaalne võrdlus aset leidis. Vabade vastuste meetodi puhul jälgitakse ennekõike seda, kuivõrd inimesed väljendavad sotsiaalset võrdlust puudutavaid aspekte. Otsese küsimise meetodi kasutamisel ei pruugi inimene vastata, et ta end kellegagi võrdleb, aga intervjuu käigus võib sama inimene siiski anda sotsiaalset võrdlust puudutavat infot.

Selle meetodi rõhk on spontaansetel vastustel.

Valimi moodustamine

Jutustava lähenemise puhul tekitab küsitavust see, kas inimesed suudavad sotsiaalset võrdlust ära tunda ja raporteerida. Sotsiaalse võrdluse avaldumine ja aktuaalsemad uurimisteemad[ muuda muuda lähteteksti ] Miks üldse on sotsiaalse võrdluse uurimine oluline?

Siinses alaosas on välja toodud mõningad uurimisteemad, mida on Festingeri teooria ja selle edasiarenduste valguses käsitletud ning mis leiavad aktuaalset kajastust ka tänapäeval.

Sotsiaalse uuringu liikme suurus

Sotsiaalne võrdlus klassiruumis ja tiigi efekt[ muuda muuda lähteteksti ] Vastavalt olid ka tulevikuplaanid eliitkoolide õppuritel vähem lennukad kui tudengitel vähem selektiivsetes ülikoolides. Oma uuringu põhjal nimetas Davis nähtuse Sotsiaalse uuringu liikme suurus ingl k the frog-pond-effect. Selle kontseptsiooni tuumaks võib pidada mõtet, et parem on olla hea tudeng kehvas koolis, mitte kehvem tudeng eliitkoolis. Pea kaks aastakümmet hiljem näitasid Marsh ja Parker [7] samuti, et üldhariduskoolide õpilaste minapildi ja kooli selektiivsuse vahel on negatiivne seos.

Nähtusele anti nimeks suur kala väikeses tiigis efekt ingl k big-fish-little-pond effect [7] [22]millele võiks eesti keeles lühidalt viidata kui tiigi efektile Adov, Tiigi efekti saab käsitleda kui kultuurideülest nähtust, sest seda on uuritud ja leitud erinevates riikides [23] ; nähtust on lisaks uuritud ka arengumaades ning leitud, et negatiivne korrelatsioon õpilase akadeemilise minapildi ja kooli tugevuse vahel esineb statistiliselt olulisel tasemel lausa s erinevas riigis [24].

Tiigi efekti ilmnemist on näidatud ka Eesti õpilastel. Põhjuste seas võib olla sotsiaalne võrdlus. Haridussüsteem soodustab koolikeskkonnas tekkivaid võrdlusi — hindavast atmosfäärist tulenevalt on õpilastel tugev huvi oma võimeid ning tulemusi võrrelda oma kaaslaste vastavate parameetritega [26]. Kui lähtuda sotsiaalse võrdluse teooriast, oleks asjakohane arvata, et selektiivsemates koolides võrreldakse end parematega ingl k upward comparison ning vähem selektiivsetes koolides toimub võrdlus kehvematega ingl k downward comparison.

Just nende strateegiate rakendumist on näidanud Marsh, Trautwein, Lüdtke ja Köller [27]. Zell ja Alicke pakkusid eksperimentaalsetele uuringutele [28] tuginedes välja, et tiigi efekti tekkemehhanism seisneb asjaolus, et õpilaste enesehinnangule avaldab mõju see, kui võimekad nad on võrreldes oma lähemate kaaslastega nt klassi- või koolikaaslasedmitte see, milline on õpilaste ja nende kaaslaste paiknemine üldisemas pingereas nt kooli paiknemine teiste koolide hulgas — seega mõju on ennekõike lokaalsel sotsiaalsel informatsioonil.

Kui õpilane on väga hea enda koolis, kuid kool ise on nõrgemate killast, hindab õppur oma võimeid tõenäoliselt kõrgemalt kui Kas peenise suurendada 40 ja kuidas, kes on eliitkoolis kehvemate hulgas — nõndaviisi võibki teoreetiliselt põhjendada tiigi efekti tekkimist.

Lähematelt kaaslastelt tuleneva sotsiaalse informatsiooni üldisemast informatsioonist tugevamat mõju nimetasid Zell ja Alicke lokaalse domineerimise efektiks ingl k the local dominance effect [28] [29]. Sotsiaalse keskkonna mõju ja lokaalse domineerimise efekt[ muuda muuda lähteteksti ] Lisaks tiigi efektile võiks lokaalse domineerimise efekti hüpotees seletada veel mitmeid erinevaid elulisi nähtusi, kus sotsiaalne võrdlus ning lähematelt kaaslastelt saadav informatsioon võivad mõju avaldada.

Lisaks võib lokaalne domineerimine seletada järgmisi nähtusi [29] : kallutatud Sotsiaalse uuringu liikme suurus lokaalsest informatsioonist lähtudes võivad inimesed oma võimeid üle- või alahinnata. Ülehindamine võib avalduda nt liigses enesekindluses, mistõttu võib ka karjäärivalik sobimatuks osutuda [30]võimete alahindamine võib aga kaasa tuua madala enesekindluse ning võimaluste kasutamata jätmise Kuidas suurendada peenise rahvameditsiini. Crosby [33] on aga näidanud, et see, kui rahul on inimesed oma palgaga, oleneb teiste Sotsiaalse uuringu liikme suurus töötasudest.

Lokaalse domineerimise hüpoteesist võiks tuletada, et siingi mängib rolli lokaalne informatsioon — enda töötasu võrreldakse oma lähemate töökaaslaste, mitte üldpopulatsiooni palkadega. Paraku ei ole seda hüpoteesi veel testitud — mõneti organisatsioonipsühholoogia pärusmaale jääv uurimisteema võiks tulevikus luubi all olla, sest tegemist on potentsiaalselt vajaliku teadmisega organisatsioonisisese atmosfääri kujundamisel. Nähtust võiks selgitada lokaalse domineerimise hüpotees — stigmagrupi Suurenda seksi liikme kulu võrdlusobjektideks on endasarnased inimesed, mistõttu enesehinnang ei pruugi ilmtingimata olla madal.

Lokaalse domineerimise hüpoteesi kohaselt avaldab terviseriskide tajule mõju lokaalne informatsioon nt võrdlus mõne väikese grupi Sotsiaalse uuringu liikme suurus lähedastegadomineerides üldise informatsiooni nt üldpopulatsioonis esinevate terviseriskide sagedus üle. Seda mõtet on Zell ja Alicke eksperimentaalselt testinud horoskoopi liikme suurus leidnud hüpoteesile ka kinnitust [35].

Siinkohal võib aduda sotsiaalse võrdluse potentsiaalset traagikat — kuna nt naaber on kõrges eas hea tervise juures, jätab ehk mõni vanem inimene arsti juurde käigu tegemata, eirates oma vanusegrupi tõenäolisi terviseriske ning jäädes ilma õigeaegsest, elu päästvast sekkumisest.

  1. Uuringud : Saar Poll
  2. Suurenenud inimeste liikme
  3. Valimi moodustamine | Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas
  4. Poole liikme suurused
  5. Avaleht : Saar Poll
  6. Sotsiaalse võrdluse teooria – Vikipeedia
  7. Когда Бенджи начал регулярно играть с Арчи, у него появилось желание распознавать какие-нибудь фразы из словаря октопауков.

Lokaalse domineerimise efekti esinemist on näidatud ka Eesti üliõpilastel. Sotsiaalne võrdlus mängib rolli tervisekäitumises ning terviseprobleemide kujunemises [37]. Seejuures on täheldatud mõju tervisehäirete arengule, seda eriti toimetuleku aspektis [38]. Teistega võrdlemine mõjutab indiviidi subjektiivset heaolu ja enesetunnet, mis omakorda avaldab mõju paranemisprotsessile ning toimetulekule. Eriti ilmne on sotsiaalse võrdluse mõju tervisekäitumisele seoses konkreetse toimunud sündmusega.