Suurendage liiget teaduslikust seisukohast

Kodanike teadusalgatused võivad selles samuti tähtsat rolli mängida. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga.

Suurendage liiget teaduslikust seisukohast Rusikas suurus ja liige

Samuti üritab komisjon hindamiskomiteede, eksperdi- ja nõuanderühmade koosseisude puhul tagada geograafilise mitmekesisuse. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi.

Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid. Maailma tipptasemel innovatsioonini jõudmine on seotud avatud ja tipptaseme teaduse saavutustega. Paradigmade muutumist teaduses ja tehnoloogias võib lugeda tootlikkuse, konkurentsivõime ja jõukuse kasvu Suurendage liiget teaduslikust seisukohast kestliku arengu ja sotsiaalse progressi peamiseks tõukejõuks. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele ning laiaulatuslikule ühiskondlikule progressile.

Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega kõrge kvalifikatsiooniga inimressursse, teadmisi ja kogemusi, uusi teaduslikke vahendeid ja metoodikaid, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.

Euroopa teadus ja Euroopas asuvad teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.

Põhimõtted Ehkki EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal, on ELi suurust silmas pidades siin maailmatasemel tippkeskusi suhteliselt vähe ning on mahukaid valdkondi, kus tulemused on keskmised või kehvad.

Parimate teadlaste jaoks atraktiivsete tingimuste loomine aitab Euroopal Suurendage liiget teaduslikust seisukohast oma ligitõmbavust üleilmses konkurentsis andekate teadlaste nimel. Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike — eelkõige Hiina — suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud ERC toetab parimaid teadlasi, sealhulgas andekaid teadlasi, kes on alles oma karjääri alguses, paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid, peamiselt Euroopas.

ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teaduslik nõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades tipptaset selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.

ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on tõendatud oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu.

ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt Suurendage liiget teaduslikust seisukohast neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.

ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga.

ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka eesliiniuuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud eesliiniuuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.

Veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon

Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad läbimurrete ja oluliste edusammudeni.

ERC uurimistoetuse saajate töö on Suurendage liiget teaduslikust seisukohast väga valdkondadevaheline ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal- kunsti- ja humanitaarteadustes. Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga tunnustatud teadlaste ja doktorikraadi omanike koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele.

See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla parem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.

Sekkumisvaldkonnad 1. Eesliiniteadus ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, et saavutada potentsiaalselt suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga teadustulemusi; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate eesliiniuuringute jaoks.

ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.

Suurendage liiget teaduslikust seisukohast Peenise suuruse mootmine

Rakendamine Teaduslik nõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse. Raamprogrammi rakendamiseks ja artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks teeb teaduslik nõukogu järgmist.

Suurendage liiget teaduslikust seisukohast Video laienemise video

Teadusliku Suurendage liiget teaduslikust seisukohast liikmetele makstakse ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja elamiskulud. ERC presidendi töökoht on tema ametiaja vältel Brüsselis ning ta pühendab suurema osa oma tööajast 10 ERCga seotud tegevusele.

Tema palgatase vastab komisjoni kõrgema juhtkonna palgatasemele ja ta saab spetsiaalselt rakendusstruktuurilt oma ülesannete täitmiseks vajalikku toetust. Teaduslik nõukogu valib oma liikmete hulgast kolm aseesimeest, kes abistavad presidenti teadusliku nõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel.

Aseesimeest võib nimetada ka ERC asepresidendiks. Kolm aseesimeest saavad toetust, et neile oleks tagatud piisav kohalik haldusabi nende koduinstituudis. Spetsiaalne rakendusstruktuur Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab kõikide haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise aspektide eest vastavalt ERC tööprogrammile. Rakendusstruktuur rakendab eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi vastavalt teadusliku nõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste rahalise ja teadusliku haldamise.

Spetsiaalne rakendusstruktuur toetab teaduslikku nõukogu kõikide eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel, tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuses, teeb kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab teaduslikku nõukogu oma tegevusega kursis.

Et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad teadusliku nõukogu juhtkond ja spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid. ERCd juhivad selleks palgatud töötajad, sealhulgas vajaduse korral ELi institutsioonide ametnikud, ning nende tegevus hõlmab ainult tegelikke haldusvajadusi, et oleks tagatud tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja järjepidevus.

Põhimõtted Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitalibaasi, mis on võimeline praeguste ja tulevikuprobleemidega — näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega — hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav väljaspool akadeemilist sektorit näiteks tööstuses ja ettevõtluses, sealhulgas VKEde seas, valitsuses, kodanikuühiskonna organisatsioonides, kultuuriasutustes, haiglates jne ning nõuab erinevate sektorite koostööd piisaval tasemel koolitatud uute teadlaste leidmiseks.

EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda rohkem noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, olema kaasavam ning edendama töö- ja pereelu paremat tasakaalu, tõmbama ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenma oma teadlasi paigale jääma ja tooma mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse. Peale selle tuleb tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis.

Nende probleemidega saab Suurendage liiget teaduslikust seisukohast paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.

Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse Euratom asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega otsida seoseid teatavate tegevuste vahel, mis on seotud konkreetsete probleemidega sh kindlaksmääratud missioonidkonkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.

MSC-meetmed on peamine ELi tasandi vahend kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga läbimurdeliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele.

Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust. MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi- sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks.

Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, sealhulgas soodustatakse nende üleminekut programmi teistele osadele, nagu ERC ja EIT; soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu; hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ja avaldamisel järgitakse avatud teaduse ja FAIR-andmete põhimõtteid; ning propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ja avatud, läbipaistva ja tulemuspõhise värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendiga.

Sekkumisvaldkonnad 2. Tipptaseme edendamine teadlaste piiri- sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu EL peab jääma tipptasemel teaduse võrdlusaluseks ja seega säilitama oma atraktiivsuse kõige lootustandvamate teadlaste jaoks nii Euroopast kui ka mujalt kogu nende karjääri jooksul. Selleks tuleks võimaldada teadlastel ja teadusuuringutega seotud töötajatel liikuda ja teha koostööd riikide, sektorite ja valdkondade üleselt ning saada sel viisil kasu kvaliteetsest koolitusest ja karjäärivõimalustest.

See hõlbustab karjääri vältel liikumist akadeemilise ringkonna ja muude sektorite vahel ning soodustab ettevõtlusega tegelemist. Osalisriigi jurisdiktsiooni all oleva mereala mittekasutamine Osalisriik võtab meetmed, et keelata oma territooriumi, sealhulgas meresadamate, aga ka osalisriigi ainupädevuses või ainukontrolli all olevate tehissaarte, seadmete ja rajatiste kasutamine, kui selle eesmärk on toetada veealusele kultuuripärandile suunatud tegevust, mis ei ole kooskõlas konventsiooniga.

Meetmed seoses kodanike ja laevadega Osalisriik võtab sobivad meetmed, et tagada olukord, kus tema kodanikud või tema lipu all sõitvad laevad ei Suurendage liiget teaduslikust seisukohast veealuse kultuuripärandile suunatud tegevusega viisil, mis ei ole kooskõlas konventsiooniga. Suurendage liiget teaduslikust seisukohast 1. Osalisriik rakendab karistusi, kui rikutakse konventsiooni rakendamiseks võetud meetmeid.

Rikkumise suhtes kohaldatavad karistused on piisavalt ranged, et tagada tulemuslik konventsiooni järgimine, hoida rikkumine ära ja jätta rikkuja ilma ebaseaduslikust tegevusest saadavast kasust. Osalisriigid teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli alusel kehtestatud karistuste rakendamine.

  • Единственный долгий перерыв в работе наступил, когда, устав следить за инопланетянами, Кеплер и Галилей, закатили мяч через красную линию прямо к одному из муравьеподобных созданий.
  • Элли, твоя свадьба принесла вовсе не то, на что я надеялась.

Veealuse kultuuripärandi arestimine ja käsutamine 1. Osalisriik võtab meetmed veealuse kultuuripärandi arestimiseks oma territooriumil, kui kultuuripärand on üles tõstetud viisil, mis ei ole kooskõlas konventsiooniga. Osalisriik registreerib konventsiooni alusel arestitud veealuse kultuuripärandi, kaitseb seda ja võtab põhjendatud meetmed kultuuripärandi seisundi stabiliseerimiseks. Osalisriik teavitab konventsiooni alusel toimunud veealuse kultuuripärandi arestimisest peadirektorit ja teisi osalisriike, kellel on eelkõige kultuuriline, ajalooline või arheoloogiline tõendatav seos asjaomase veealuse kultuuripärandiga.

Veealuse kultuuripärandi arestinud osalisriik tagab, et seda käsutatakse üldsusele kasulikul viisil, võttes arvesse konserveerimis- ja uurimisvajadust, laialipaiskunud kogumi taastamise vajadust, vajadust tagada üldsusele juurdepääs, eksponeerimine ja õppe-eesmärgil kasutamine, Suurendage liiget teaduslikust seisukohast riikide huvid, kellel on asjaomase veealuse kultuuripärandiga eeskätt kultuuriline, ajalooline või arheoloogiline tõendatav seos.

Koostöö ja teabevahetus 1. Osalisriigid teevad koostööd ning abistavad üksteist veealuse kultuuripärandi kaitsmisel ja haldamisel konventsiooni alusel ning teevad võimalusel koostööd nimetatud kultuuripärandi uurimisel, väljakaevamisel, dokumenteerimisel, konserveerimisel, tundmaõppimisel ja esitlemisel.

Osalisriik kohustub konventsiooni eesmärkidele vastavas ulatuses jagama teiste osalisriikidega teavet veealuse kultuuripärandi, sealhulgas selle leidmise ja asupaiga kohta, kultuuripärandi kohta, mis on konventsiooniga vastuolus või muul viisil rahvusvahelist õigust rikkudes välja kaevatud või üles tõstetud, asjakohase teadusliku metoodika ja tehnoloogia ning kultuuripärandit käsitlevate õigusnormide väljatöötamise kohta.

Osalisriikide vahel või UNESCO ja osalisriikide vahel vahetatavat teavet veealuse kultuuripärandi leidmise või asukoha kohta käsitletakse osalisriikide õigusega sätestatud ulatuses konfidentsiaalsena ja kättesaadavana ainult osalisriikide pädevatele ametiasutustele, kui avalikustamine võib seada ohtu veealuse kultuuripärandi säilitamise.

Osalisriik võtab sobivad meetmed, et võimalusel asjakohaste rahvusvaheliste andmekogude kaudu levitada teavet veealuse kultuuripärandi kohta, mille väljakaevamisel või ülestõstmisel Suurendage liiget teaduslikust seisukohast ole järgitud konventsiooni või on muul viisil rikutud rahvusvahelist õigust. Üldsuse teadlikkus Osalisriik võtab sobivad meetmed, et suurendada üldsuse teadlikkust veealuse kultuuripärandi väärtusest ja tähendusest ning selle kaitsmise tähtsusest konventsiooni alusel.

Allveearheoloogia alane väljaõpe Osalisriigid teevad koostööd väljaõppe korraldamisel allveearheoloogia ja veealuse kultuuripärandi konserveerimisvõtete alal ning kokkulepitud tingimustel veealuse kultuuripärandiga seotud tehnoloogiasiirde alal. Pädevad ametiasutused 1. Konventsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks asutab osalisriik pädevad ametiasutused või tugevdab vajadusel olemasolevaid, et luua veealuse kultuuripärandi register, seda hooldada ja ajakohastada ning veealust kultuuripärandit tõhusalt kaitsta, Klipid liikme suurendamiseks, tutvustada, hallata, uurida ja õppe-eesmärgil kasutada.

Osalisriik edastab peadirektorile veealuse kultuuripärandiga tegelevate pädevate ametiasutuste nimetused ja aadressid.

Strateegiline planeerimine Nagu see on sätestatud artiklis 4a, tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste strateegilise mitmeaastase planeerimise kaudu. Strateegilise planeerimise tulemused kehtestatakse strateegiakavas, millega nähakse ette tööprogrammi sisu elluviimine.

Osalisriikide koosolekud 1. Peadirektor kutsub osalisriikide koosoleku kokku ühe aasta jooksul konventsiooni jõustumisest ning seejärel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Osalisriikide enamuse taotlusel kutsub peadirektor kokku osalisriikide erakorralise koosoleku.

Osalisriikide koosolek määrab kindlaks oma ülesanded ja kohustused. Osalisriikide koosolek võtab vastu töökorra. Osalisriikide koosolek võib moodustada teaduslik-tehnilise nõuandekogu mis koosneb ekspertidest, kelle on määranud osalisriigid, võttes arvesse tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet ning soovitatavat naiste ja meeste võrdset esindatust.

Teaduslik-tehniline nõuandeorgan abistab asjakohaselt osalisriikide koosolekut eeskirja rakendamisega seonduvates teaduslikku ja tehnilist laadi küsimustes. Konventsiooni sekretariaat 1. Peasekretär tagab konventsioonile sekretariaaditeenused.

Sekretariaadi ülesanded on järgmised: a osalisriikide koosolekute korraldamine artikli 23 lõike 1 kohaselt; b osalisriikide abistamine osalisriikide koosolekutel tehtud otsuste rakendamisel.

Vaidluste rahumeelne lahendamine 1. Kahe või enama osalisriigi vahelised konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidlused lahendatakse heas usus toimuvate läbirääkimistega või muul nende valitud rahumeelsel viisil. Kui läbirääkimistel ei ole võimalik vaidlust mõistliku aja jooksul lahendada, võib asjaomaste osalisriikide omavahelisel kokkuleppel esitada vaidluse UNESCO-le vahendamiseks.

Kui vahendamist ei toimu või kui vahendamise abil vaidlust ei lahendata, kohaldatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni XV osas sisalduvaid vaidluste menetlemise sätteid mutatis mutandis kõikide käesoleva konventsiooni osalisriikide vahel konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamise üle peetavate vaidluste suhtes olenemata sellest, kas need osalisriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni osalised või mitte.

Menetlust, mille käesoleva konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni osalisriik on valinud mereõiguse konventsiooni artikli kohaselt, kohaldatakse käesolevas artiklis käsitletud vaidluste menetlemisel, välja arvatud juhul, kui kõnealune osalisriik on konventsiooni ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või ükskõik millisel ajahetkel pärast seda valinud konventsioonist tulenevate vaidluste lahendamiseks artikli kohase muu menetluse.

Konventsiooni osalisriik, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsioonimereõiguse konventsiooni osaline, võib konventsiooni ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või ükskõik millisel ajahetkel pärast seda kirjaliku deklaratsiooniga valida käesolevas artiklis käsitletud vaidluste menetlemiseks ühe või mitu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli lõikes 1 sätestatud instantsidest.

Artiklit kohaldatakse nimetatud deklaratsiooni ja vaidluse suhtes, milles kõnealune riik osaleb ning mille kohta ei ole kehtivat deklaratsiooni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni V ja VII lisa kohaselt on riigil õigus määrata lepitus- ja vahekohtumenetluse jaoks lepitajad ja vahekohtunikud, kes lisatakse V lisa artiklis 2 ja VII lisa artiklis 2 nimetatud nimekirjadesse, et menetleda konventsioonist tulenevaid vaidlusi.

Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine 1. Konventsiooniga võivad Suurendage liiget teaduslikust seisukohast a riigid, kes ei ole UNESCO liikmesriigid, kuid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või mõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsiooni või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmesriigid või Rahvusvahelise Kohtu statuudi osalisriigid, ja kõik teised riigid, keda UNESCO peakonverents on kutsunud konventsiooniga ühinema; b territooriumid, kelle omavalitsuslikku staatust on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnustanud, kuid kes ei ole saavutanud täielikku iseseisvust Peaassamblee resolutsiooni XV kohaselt, ning kes on pädevad konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, sealhulgas pädevad sõlmima nende küsimustega Suurendage liiget teaduslikust seisukohast lepinguid.

Ratifitseerimis- heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule peadirektorile. Jõustumine Konventsioon jõustub kolme kuu möödumisel artiklis 26 nimetatud kahekümnenda dokumendi hoiuleandmise kuupäevast, kuid ainult nende kahekümne riigi või territooriumi suhtes, kes on oma dokumendi hoiule andnud.

  • Была и еще одна вещь, которую я собиралась выяснить между нами в этом последнем письме.
  • День был полон слез и разлуки, все четверо уже не чувствовали никаких сил.

Kõigi teiste riikide ja territooriumide suhtes jõustub konventsioon kolme kuu möödumisel riigi või territooriumi dokumendi hoiuleandmise kuupäevast. Deklaratsioon veekogude suhtes, mis ei ole mereala osa Riik või territoorium võib konventsiooni ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või ükskõik millisel ajahetkel pärast seda deklareerida, et eeskirja kohaldatakse veekogude suhtes, mis ei ole mereala osa.

Geograafilise kohaldamisala piirangud Konventsiooni ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes võib riik või territoorium esitada hoiulevõtjale deklaratsiooni, et konventsiooni ei kohaldata tema territooriumi teatavate osade, sisevete, saartevahelise mere või territoriaalmere suhtes, ning põhjendab sellise deklaratsiooni esitamist.

Riik soodustab võimaluste piires ja võimalikult kiiresti selliste tingimuste loomist, mis võimaldavad konventsiooni kohaldada deklaratsioonis nimetatud piirkondade suhtes, ning võtab oma deklaratsiooni tervikuna või osaliselt tagasi niipea, kui eesmärk on saavutatud. Reservatsioonid Konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud artikli 29 alusel. Muudatused 1. Osalisriik võib peadirektorile saadetud kirjaliku teatisega teha ettepaneku konventsiooni muutmiseks.

Peadirektor edastab nimetatud teatise osalisriikidele. Kui kuue kuu jooksul pärast teatise edastamise kuupäeva vastavad vähemalt pooled osalisriigid taotlusele pooldavalt, esitab peadirektor ettepaneku osalisriikide järgmisele koosolekule arutamiseks ja võimalikuks vastuvõtmiseks.

Muudatused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Pärast vastuvõtmist peab osalisriik konventsiooni muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema. Osalisriigi suhtes, kes on muudatused ratifitseerinud, heaks kiitnud või nendega ühinenud, jõustuvad muudatused kolme kuu möödumisel kuupäevast, millal kaks kolmandikku osalisriikidest on Suurendage liiget teaduslikust seisukohast artikli lõikes 3 nimetatud dokumendid hoiule andnud.

Seejärel jõustub muudatus riigi või territooriumi suhtes, kes on muudatuse ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud, kolme kuu möödumisel kuupäevast, millal osalisriik oma ratifitseerimis- heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andis. Riiki või territooriumi, kes saab käesoleva artikli lõike 4 kohaselt konventsiooni osaliseks pärast muudatuste jõustumist ja kes ei ole väljendanud sellest erinevat soovi, käsitatakse: a muudetud konventsiooni osalisena; b muutmata konventsiooni osalisena nende osalisriikide puhul, kelle suhtes muudatus ei ole siduv.

Denonsseerimine 1. Osalisriik võib peadirektorile saadetud kirjaliku teatega konventsiooni denonsseerida.

Suurendage liiget teaduslikust seisukohast Liikme suuruse kuju

Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel teate kättesaamise kuupäevast, kui teates ei ole määratud hilisemat kuupäeva.

Denonsseerimine ei mõjuta osalisriigi kohustust täita konventsiooniga ettenähtud kohustusi, mis kehtivad tema suhtes rahvusvahelise õiguse kohaselt konventsioonist olenemata. Eeskiri Konventsioonile lisatud eeskiri moodustab konventsiooni lahutamatu osa ning viitega konventsioonile viidatakse ka eeskirjale, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti. Registreerimine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis Konventsioon registreeritakse peadirektori taotlusel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli kohaselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

Autentsed tekstid Konventsioon on koostatud araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik kuus teksti on autentsed. Üldpõhimõtted Reegel 1. Veealuse kultuuripärandi kaitsmise esimeseks võimaluseks loetakse säilitamist in situ. Sellest tulenevalt on veealusele kultuuripärandile suunatud tegevus lubatud viisil, mis on kooskõlas kultuuripärandi kaitsega; selle nõude kohaselt võib lubada tegevust, mille eesmärk Suurendage liiget teaduslikust seisukohast oluliselt kaasa aidata veealuse kultuuripärandi kaitsele, tutvustamisele või väärtustamisele.

Reegel 2. Veealuse kultuuripärandi ärieesmärgil kasutamine kauplemiseks või spekuleerimiseks või selle pöördumatu laialijagamine on täielikus vastuolus veealuse kultuuripärandi kaitse ja nõuetekohase haldamisega. Veealuse kultuuripärandiga ei tohi kaubelda, seda ei tohi müüa, osta ega vahetada nagu kaubanduslikku laadi kaupa.

Reeglit ei tohi tõlgendada selliselt, et see takistaks: a erialaste arheoloogiateenuste või nendega seonduvate vajalike lisateenuste osutamist, mis on laadilt ja eesmärgilt täielikus kooskõlas konventsiooniga ning mida osutatakse pädevate ametiasutuste loal; b uurimisprojekti käigus konventsiooniga kooskõlas üles tõstetud veealuse kultuuripärandi hoiulevõtmist tingimusel, et hoiulevõtmine ei kahjusta teaduslikke ega kultuurilisi eesmärke või ülestõstetud materjali terviklikkust ega põhjusta selle pöördumatut laialijagamist, hoiulevõtmine on kooskõlas reeglitega 33 ja 34 ning toimub pädevate ametiasutuste loal.

Reegel 3. Veealusele kultuuripärandile suunatud tegevus ei tohi kahjustada veealust kultuuripärandit rohkem, kui on vaja projekti eesmärkide saavutamiseks. Reegel 4.

Feed aggregator

Veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuses tuleb objekti ülestõstmisele eelistada võtteid ja vaatlusmeetodeid, mis objekti ei kahjusta.

Kui väljakaevamist või ülestõstmist on vaja teadusuuringuteks või veealuse kultuuripärandi lõplikuks kaitseks, tuleb kasutada meetodeid ja võtteid, mis kahjustavad võimalikult vähe ning aitavad kaasa säilmete säilitamisele.

Reegel 5. Veealusele kultuuripärandile suunatud tegevusega seoses ei tohi põhjuseta rikkuda inimsäilmete ega pühapaikade rahu. Reegel 6. Veealusele kultuuripärandile suunatud tegevus peab olema rangelt reguleeritud, et tagada kultuurilise, ajaloolise ja arheoloogilise teabe nõuetekohane salvestamine.

Artikkel 1. Mõisted Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. Artikkel 2.