Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

Kui need koolitused on väga atraktiivsed ja tuntud koolitajatega, siis mõjub see vahend kindlasti motiveerivalt ühinguga liitumiseks. Kas ja kuidas tuleks ühingu tegevust muuta aktiivsemaks rahvusvahelises suhtluses ning mis on sellest saadav kasu ühingule ja raamatukogundusele tervikuna? Võrdsus tähendab seda, et kõikidel kodanikel on seaduse silmis võrdsed õigused. Seda sõnumit toetasid nii Euroopa Parlament kui ka ELi 27 liikmesriigi liidrid Infokanaleid on palju lisaks ühingule ka teised kanalid , kuidas eristada selles infohulgas olulist väheolulisest?

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

  1. Kuidas teada saada inimese suurust meest, kes
  2. Liige 16-aastase suurusega Foto
  3. Inimeste meetod, kuidas seksuaalset keha suurendada
  4. А куда же еще можно деваться.
  5. Спросил он .

Osanike otsus 1 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti.

Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise. Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist.

Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras.

Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Paigas on põhikirjas toodud aegumatud eesmärgid, ent millised on ühingu strateegilised arengusuunad järgnevatel aastatel?

Ehk siis täna on õige hetk küsida — millist ühingut liikmed soovivad ja Eesti vajab? Kas ühing on ennekõike arenduskeskus koolitused, koostöö või peaks ta kandma senisest enam töötajate huvide eest seismise funktsiooni.

Mis see on ja kuidas toimib?

Lisaks erialaselt paika pandud eesmärkidele on vaja ka väljapoole suunatud nn mainekujunduslikke sõnumeid, et ühingu tegevust laiema avalikkuse ees tutvustada.

Millised on ERÜ tegevuse prioriteedid?

Kuidas muuta ühingut ja tema tegevusi atraktiivsemaks teadus- ja kooliraamatukogude jaoks? Kas ja kuidas tuleks ühingu tegevust muuta aktiivsemaks rahvusvahelises suhtluses ning mis on sellest saadav kasu ühingule ja raamatukogundusele tervikuna?

Kuidas muuta raamatukoguhoidjad erialaselt ärksamaks, et tõsta eriala ja valdkonna üldist mainet avalikkuse silmis? Millist lisaväärtust oodatakse ühingu korraldatud üritustelt-koolitustelt?

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

Kuidas parandada ajakirja Raamatukogu kvaliteeti ja tõsta lugejate arvu? Millised on need üritused, mis tõstaksid ka nende raamatukoguhoidjate huvi ühingu tegevuse vastu, kes täna selles protsessis kaasatud pole? Kas ja kuidas suurendada ERÜ liikmete arvu ja nende aktiivsust? Esmalt tuleb ühingul end positsioneerida skaalal liikmete huvides tegutsev organisatsioon või kogu avalikkuse sh raamatukogunduse valdkonna huvides tegutsev organisatsioon.

Suur liikmete arv tähendab ühingule nii sissetulekuallikat kui ka mandaati valdkonna arengus kõikide raamatukoguhoidjate nimel kaasa rääkida.

MAIS FOOKUSES

Täna ei ole kõik raamatukogutüübid ühingus võrdselt esindatud. Kuidas tuua ühingu tegevuse juurde uusi liikmeid ja kuidas olemasolevaid aktiivselt oma tegevusse kaasata?

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.

Millised võiksid olla erinevad liikmelisuse astmed nt tavaliige, toetajaliige, institutsionaalne liige? Kuidas panna inimesi tundma, et liikmelisusest saadav kasu on selgelt mõistetav?

  • Sausti mõisas Kes?
  • Intiimne geel liikme suurendamiseks
  • Kas Riigikogu liiget on liiga palju?
  • Ideaalne liige ja foto

Mida saab raamatukogu institutsionaalse liikmena ühingust? Kuidas tagada ERÜ finantsiline stabiilsus? Kõik eelnevad teemad viivad ühe keskse küsimuse juurde — kuidas tagada ühingu tegevuste katteks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid?

Tänasel päeval saadakse oluline osa sissetulekutest liikmemaksudest, seetõttu on liikmete arvu küsimus oluline ka rahaliste vahendite seisukohalt.

Kas on aga ka alternatiivseid rahastusallikaid ja täna kasutamata võimalusi tegevuskulude katteks ning ürituste rahastamiseks?

ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION

Tugevused Ühing annab välja raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsiooni, eesmärgiga tõsta kogu valdkonnas töötavate inimeste pädevust. Ühingu ja tema töörühmade kaudu on kõigil nii liikmetel kui mitteliikmetel võimalus rääkida kaasa eriala arengus, osaleda seadusloomeprotsessides ja teistes valdkonda puudutavate küsimuste aruteludes.

ELi eelkäija loodi teise maailmasõja järellainetuses.

Kuna raamatukogud kuuluvad erinevate ministeeriumide haldusaladesse ning nende tegevus puudutab mitmeid ametkondi ning kohalikke omavalitsusi, siis toob ühing kokku erinevate raamatukogutüüpide esindajad, et käsitleda valdkonda puuduvaid küsimusi tervikunaÜhing on usaldusväärne partner ministeeriumidele ja teistele osapooltele, ühingu arvamust küsitakse ja sellega arvestatakse.

Oluline on ühingu panus raamatukoguhoidjate kompetentsi tõstmisesse ja seda eelkõige raamatukogunduse spetsiifilises valdkonnas.

Pakutavad koolitused hõlmavad erinevaid küsimusi erinevates raamatukogutüüpides, olles ka võrreldes teistega soodsama hinnaga ja seeläbi osalejatele kättesaadavamad.

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

Ühing pakub mitmekesiseid tegevusi, mis toovad kokku inimesi valdkonnas, sh kongresse, seminare, suvepäevi, laagreid, kõnekoosolekuid jm. Ühingu kaudu liigub raamatukogundust puudutav informatsioon, sh infolist ja kodulehekülg.

Väljaantav aastaraamat paneb kaante vahele olulise osa valdkonna panusest kultuuriloosse. Ühing tegeleb eriala mainekujundusega, et tõsta noorte huvi raamatukogundusega tegeleda, tunnustada teenekaid raamatukoguhoidjaid kõikjal Eestis ning märkida olulisemaid saavutusi erinevate preemiate ja auhindade kaudu. Kolmanda sektori organisatsioonina on ühingul ja tema kaudu kõikidel liikmetel võimalik taotleda lisarahastust kodanikuühiskonna toetusmeetmetest.

EL - Mis see on ja kuidas toimib?

Ühing esindab Eestit IFLA-s, misläbi jõuavad meie seisukohad rahvusvahelisele areenile ja ülevaade neist arengutest jõuab kõikide raamatukoguhoidjateni Eestis.

Arendamist vajavad võimalused Veelgi rohkem võiks läbi erinevate tegevuste kaasata ühingu tegevusse raamatukoguhoidjaid. Lisaks uute liikmete kaasamisele tuleks tõsiselt mõelda olemasolevate liikmete aktiviseerimisele, sh nende osalusele toimivates töörühmades. Liikmelisuses tuleks näha prestiiži, kuna täna ei paista ühingu liikmelisus kõikidele raamatukoguhoidjatele atraktiivne.

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

EL on ainulaadne selle poolest, et kuigi kõik liikmesriigid on iseseisvad riigid, on nad teatava osa oma suveräänsusest ühendanud valdkondades, kus on mõistlik teha koostööd. Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest enda loodud ühistele institutsioonidele, et otsuseid ühist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes saaks teha demokraatlikult ELi tasandil.

Otsuste tegemisse ELi tasandil on kaasatud mitu institutsiooni, eelkõige Euroopa Parlamentmis esindab ELi kodanikke ja mille liikmeid valivad otse kodanikud; Euroopa Ülemkogumis koosneb ELi liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest; nõukogu mida nimetatakse ka Euroopa Liidu Nõukoguksmis esindab ELi liikmesriikide valitsusi, ning Euroopa Komisjonmis esindab ELi kui terviku huve.

Euroopa Liidu liikmesriigid aastal Otsuste tegemisel ja õigusloomes mängivad rolli ka liikmesriikide parlamendid, samuti kaks nõuandvat organit. Need on Euroopa Regioonide Komitee, mis koosneb piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajatest, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kuhu kuuluvad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning sidusrühmade esindajad.

Üldjuhul teeb uue õigusakti ettepaneku Euroopa Komisjon ning selle võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu. Nõuandvad organid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee ja liikmesriikide parlamendid osalevad protsessis sellega, et nad esitavad ettepanekute kohta arvamuse, eeskätt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes.

Äriseadustik – Riigi Teataja

Subsidiaarsus tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil. Proportsionaalsuse põhimõtte alusel peab ELi tegevus piirduma vaid sellega, mis on vajalik ELi aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vt allpool.

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

Seejärel rakendavad vastuvõetud ELi õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid. Käesoleva väljaande kolmas osa sisaldab rohkem teavet selle kohta, kuidas EL otsuseid teeb ja kuidas ta neid ellu viib.

Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on

ELi aluslepingud Kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi riigid. Aluslepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. Mõnel juhul ei osale ELi poliitikameetme elluviimises kõik liikmesriigid. Näiteks, ehkki euro on kogu ELi ühisraha, hõlmab euroala praegu vaid 19 liikmesriiki — Taani on sellega ühinemisest loobunud ja ülejäänud riigid ei vasta veel ühinemiskriteeriumidele.

Loo kasutaja

Kakskümmend kaks liikmesriiki kuuluvad Schengeni alasse, mis võimaldab passivabalt liikuda, samal ajal kui viis liikmesriiki on säilitanud oma piirikontrolli. Seda sõnumit toetasid nii Euroopa Parlament kui ka ELi 27 liikmesriigi liidrid Töö positiivse tegevuskavaga jätkus — Pärast valge raamatu avaldamist panustas komisjon aruteludesse mitme temaatilise aruteludokumendiga, milles ELile pakuti erinevaid valikuvõimalusi sellistes poliitikavaldkondades nagu Euroopa sotsiaalne mõõde, üleilmastumise ohjamine, majandus- ja rahaliidu süvendamine, Euroopa kaitseküsimuste tulevik ning ELi rahanduse tulevik.

Eelolevatel aastatel ootavad Euroopa Liitu ees nii võimalused kui ka katsumused.