Teil ei saa enam liikme ule suurendada, Äriseadustik – Riigi Teataja

Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Juhatuse liige vastutab selle eest, mida ta toimetab, ka koosoleku läbiviimise eest seadust järgides.

Osamaksu tagastamine liikmesuse lõppemisel 2. Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi osamaks. Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta lõppust.

Juhatusel on õigus osamaksu tagastamise perioodi pikendada kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistu usaldusnormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.

Ühistul on õigus teha tagastatava osamaksu ja Liikmelepingu ennetähtaegse lõpetamise hüvitise tasaarvelduse Põhikirja p. Ühistu liikmete õigused 2. Liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmel on õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Liikmel on õigus tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Liikmel on õigus saada osa ühistu puhaskasumist. Kasumi jaotamine toimub proportsionaalselt liikmete poolt tasutud osamaksule. Hoiu-laenuühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.

Liikmel on õigus osaleda üldkoosolekul ning valida ühistu juhtimisorganid. Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Ühistu liikmete kohustused 2. Ühistu liige on kohustatud täitma põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi. Viivitamatult teatama Ühistu juhatusele oma elukoha või asukoha muutmisest või muudest muudatustest, mis võivad olla takistuseks Ühistu liikmeks olemisel. Täitma Ühistu ja liikme vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused tähtaegselt ja täielikult.

Ühistu vara 3. Ühistu vastutab kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmed ei vastuta ühistu kohustuste eest. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Ühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Ühistu osakapitali suurus on 1 eurot. Ühistu osakapitali suurust võib suurendada kuni 2 euroni põhikirja muutmata. Ühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse.

Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Practice Areas

Ühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Ühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal hoiu-laenuühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses. Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras.

Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Teil ei saa enam liikme ule suurendada

Juhatuse esindusõigus 1 Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

Tulundusühistu - kõrgeim organ on üldkoosolek. Üldkoosolek on korraline või erakorraline.

Ettevõtte põhikiri

Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.

Teil ei saa enam liikme ule suurendada

Otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Ühistu juhtorgan on juhatus. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll.

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 eurot. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Kiirmenetluse korras osaühingu asutamisel on lubatud teha osakapitali sissemakse vaid rahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus.

Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul saab osaühingu asutajaks olla üksnes füüsiline isik. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 eurot.

Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 eurot. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist, tasuma lisasissemaksed.

Teil ei saa enam liikme ule suurendada

Lisamaksete Teil ei saa enam liikme ule suurendada kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 eurot. Sissemakse aktsiaseltsi võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tuleb tasuda rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.

Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse aktsiaseltsi nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Aktsionäri ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või arvestuslikku väärtust ja ülekurssi.

Samuti ei Teil ei saa enam liikme ule suurendada aktsionärile tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma aktsiaseltsile viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt. Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. OSAÜHING Väljamaksete tegemine osanikele Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Osanikule makstakse osa kasumist dividend võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas. Osakapitali vähendamisel võib teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses.

Nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud. Osakapitali suurendamise otsusega võib ette näha tähtpäeva, millest alates uued osad või suurendatud nimiväärtusega osad annavad õiguse saada dividendi. See õigus ei või tekkida hilisema majandusaasta kui osakapitali suurendamisele järgneva majandusaasta eest saadava dividendi suhtes.

Vara jagamine Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Aktsionärile makstakse osa kasumist dividend vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel. Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.

Äriseadustik

Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga. Vara jagamine Aktsiaseltsi lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele äriregistrile järgneb likvideerimine. Pärast aktsiaseltsi lõppbilansi koostamist toimub järelejäänud vara jagamine.

Teil ei saa enam liikme ule suurendada

Allesjäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Juhul kui aktsiaseltsi bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asja menetlus lõpetatud, võib vara välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest.

Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus.

Kui põhikirja kohaselt tuleb liikmetele maksta dividende, makstakse ühistu liikmele osa kasumist dividend vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses.

2. Hoiu-laenuühistu liikmed

Põhikirjaga võib ette näha, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele. Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.

Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja vajalikku deponeerimist tagastatakse osanikele nende tasutud osamaksud.

Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi tagasi lükatud. Hüvitused — lahkumisel äriühingust, äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval osanik võib lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra.

Kas on võimalik, et suurendada liikme foorum

Hüvitus makstakse välja hiljemalt kuue kuu möödudes, arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti.

Hüvitus makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses. Äriühingus hüvitus eri liiki ühingute ühinemisel - ühendatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, võib eri liiki ühingute ühinemisel kahe kuu jooksul ühinemise ühendava ühingu asukoha äriregistrisse kandmisest nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.

Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui rahasumma, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ühinemisotsuse tegemise ajal. Äriühingus hüvitus piiriülese ühinemise korral - kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus äriseadustikus sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.

Äriühingus hüvitus eri liiki ühingute jagunemises osalemisel - kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.

Kõige kiirem viis, kuidas suurendada peenise

Rahaline hüvitus peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal. Äriühingus hüvitus ümberkujundamisel - ümberkujundamisel võib ümberkujundatava ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise Populaarne saladus liikme suurendamiseks eest.

Rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.

Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Osa pantimine Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Vabariigi valitsuse Teil ei saa enam liikme ule suurendada milline võimalus oleks ilma kohtuta taotleda otsuse tühistamist?

Kas meil ei ole mingit järelevalveorganit MTÜdele? Niisugune jurakas lihtsalt, aga tal on pooldajaid, sellepärast saab teha. Ja ega inimesed ei usugi, et ta seaduse vastu läheb, inimesed arvavad lihtsameelselt, et kui esimees ütles, siis nii ongi, sest esimees teab. Ja teabki, aga see teadmine teda ei paranda. Vaidlusi lahendab kohus, suured tänud sm Langile, kes on õiguste realiseerimise teinud väga kallliks, mis garanteerib ühistutes suure seadusetuse.

Paljud esimehed kasutavad ära maagilist riigilõivu EEK, mida ikka väga kergesti ei kipu taskust välja laduma riigilõivuks, eriti veel, kui ei ole oma võidus kindel. Kui teie KÜ-s kinnitati majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aruanne, kuid ei esitatud KÜ liikmetele tutvumiseks või esitati hiljem, üldse ei esitatud, on sansid kohtus võitmiseks väga suured.