Kas mehe liikme tahendus

See on minu tasemel, kes ma olen olnud kaitseväes algusest peale. Mis on selle põhjus? Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius. Tuletustüve vokaal on a või i. Tekkis küsimus: kuna pooled inimesed ühiskonnas on mehed, siis miks peaksid lapsed elama kunstlikus keskkonnas, kus neid ümbritsevad ainult naised? Õige on see, et mehe "varustuses" on kaks kusepeetuse mehanismi - üks on põieatribuutikas ja teine on seksiatribuutikas.

Kas mehe liikme tahendus

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel. Kui arvestada teiseseid tähendusi, siis osa liiteid annab ka kahe või koguni kolme rühma tuletisi.

Peale loetletud liidete on eesti keeles kaks vähendava ehk deminutiivse tähendusega liidet -ke ne ja -u.

Kas mehe liikme tahendus

Nimisõnaliited Tegevusliited Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi. Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele. Olenevalt kontekstist võivad teonimed küll esitada tegevuse kord protsessina, kord nähtusena, vrd Õuna söömisel protsess hakkas ta kõht valutama : Õuna söömine nähtus on meeldiv tegevus. Teonimede hulgas on peale sõnaliigituletiste ka mõistetuletisi — kitsamas tähenduses nähtusenimetustena kasutatakse mine-tuletisi õppeainete ja tegevusalade nimetamisel, nt laulmine, joonistamine, võimlemine, käimine, matkamine.

Tekk Aloe Vera

Põhiline tegevusala väljendaja on siiski -us. Tuletusaluseks on mõned ühesilbilise vokaaltüvega verbid. Tuletised esinevad peamiselt liitsõna eesosana, nt söömaaeg, joomalaul, saamahimu, löömamees, harva omaette sõnana, nt läks löömaks, on käima pealsöömad-joomad.

Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused. Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus.

SÕNAMOODUSTUS

Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius. Sõnadel võime ja loome on liide liitunud ma-tegevusnime tunnusele.

Moodustuslikult liigendamatud on nt ranne, habe, kübe, nääre, lõke : lõkmed, ige, ebe, suge. Tuletisi saab moodustada ainult neist verbidest, mis väljendavad alusest lähtuvat tegevust.

Account Options

Peale üldise Kas mehe liikme tahendus on osal ja-tuletistel ka kitsam tähendus. Nad võivad märkida: ametit, nt laulja märgib kas igasugust laulvat inimest või elukutselist lauljat, samuti õpetaja, joonestaja; tegevusvahendit seadet, tööriistant hävitaja märgib kedagi või midagi, kes või mis hävitab midagi, või sõjalennukiliiki. Adjektiivist lähtuvad tuletised on enamasti halvustavad, v. Loodusteaduste sõnavaras kasutatakse V r-liidet ka loomanimetustes, nt mähkur, ujur, tuhkur.

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel. Kui arvestada teiseseid tähendusi, siis osa liiteid annab ka kahe või koguni kolme rühma tuletisi. Peale loetletud liidete on eesti keeles kaks vähendava ehk deminutiivse tähendusega liidet -ke ne ja -u.

Botaanikas märgivad line-tuletised taimesugukondi, nt kanarbikulised, nelgilised, zooloogias seltse, alamseltse ja rühmi, nt hailised, ahvilised, astlalised. Liide on väga üldise tähendusega: tuletised väljendavad alustüvega märgitud tunnuse kandjat.

Enamik ik-tuletisi on nimetavas kahesilbilised esma- või teisevältelised sõnad, nt pisik, saadik. Erandlikult on kolmandas vältes number- tütar- ja mõte-tüüpi sõnadest lähtuvad tuletised, nt aadlik, samblik, Kas mehe liikme tahendus.

Vistrik

Mitmesilbilistes eesti kohanimedes esineb mõlemat võimalust, nt rakver e lane, viljand i lane, jõgev a lane, aser i lane, haapsal u lane.

Kui tuletusalus ei näita isiku sugu nt eestlane, juutsiis -nna või -tar lisab ainult naissootähenduse: eestlanna, juuditar. Tuletist kuninganna kasutatakse nii naissoost valitsejanna kui ka kuninga abikaasa tähenduses, niisamuti on kuningatar nii kuningriigi naissoost valitseja kui ka kuninga tütar.

Kas mehe liikme tahendus

Argikeele ja slängisõnad võivad aja jooksul neutraliseeruda, kirjakeelseks on saanud nt pastakas ja vildikas. Erandid: koore ürask, linask. Erandid: möödanik, hapnik, süsinik, vesinik. Liide ei ole tänapäeval produktiivne.

Tuletustüve vokaal on a või i.

Naisena kaitseväelase mundris

Liide on eriti produktiivne oskuskeeles. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond. Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära jätta, justnagu oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad.

EESS - sõnastik

Õigekirjutuse poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest. Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. Muude tüvede välde enamasti säilib, nt andmestik, kombestik, luitestik. Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest.

Kuidas hirmu murda?

Vähendusega kaasneb enamasti hellitlev varjund. Vahel võib see olla ka halvustav, nt värvitud daamike, või tühisust toonitav, nt Tal on seni ilmunud vaid paar raamatukest.

Mehed ja naised ebatraditsioonilistes ametites Siiski, selline naiste- ja meestealadeks jaotus koos kummastavate müütide ning sildistustega painab pigem kindlates mustrites püsivate põlvkondade esindajaid. Kui näiteks Perekooli foorumis tõstati teema, kas mees võiks meilgi olla lasteaiaõpetaja nagu Soomes, Rootsis või Norras, siis esmajoones seostati teda võimaliku pedofiiliakalduvusega. Soovitati: kuna ühiskond on väga rikutud, siis ausatel meestel oleks parem teatud ametitest eemale hoida.

Liitele võib eelneda tüvevokaali asemel teine vähendusliide -u, nt laevuke, lapsuke, naisuke, pojuke, tuluke, või vokaal -i, mis samuti osutab vähesusele, nt vennike, mehike. Esineb omaette vaid üksikutes sõnades, nt ratsu, poisu, poju, kiisu, kutsu, tavalisem koos ke ne -liitega. Mõnel juhul väljendatakse Kas mehe liikme tahendus omastavakujulise sõnavormiga, nt poja, venna, Jaani.