Liikme mootmed maailma rahvaste seas.

Palve rahuldamise otsustab kohus. He shall formulate proposals for appropriate action by the Conference and the Board, and shall prepare for submission to the Board a draft programme of work for the Organization with corresponding budget estimates. Artikkel 7 1. Ta osales Kiriku missiooni täitmisel mitmetes ametites: Kiriku ajaloolasena, Soolajärve templi presidendina, Utahʼ Genealoogiaseltsi juhatajana, nõuandjana Esimeses Presidentkonnas. Territories or groups of territories which are not responsible for the conduct of their international relations may be admitted as Associate Members by the General Conference by a two-thirds majority of Members present and voting, upon application made on behalf of such territory or group of territories by the Member or other authority having responsibility for their international relations.

Mainitud kahe valla elanikud ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla jääda ning nõudsid ühinemist Soomega. Detsembris viis Soome küsimuse Rahvasteliidu ette, teema tõstatamist toetasid ka Balti riigid eesotsas Eestiga.

  • Liikme laiendamise film
  • Bosnia ja Hertsegoviina 19 7.
  • Feed aggregator | Page 30 | University of Tartu
  • Rahvasteliit – Vikipeedia
  • Rahvastiku kasv[ muuda muuda lähteteksti ] Aeg, mis kulus iga miljardi inimese lisandumisele maailma rahvaarvule sh hinnangulised tulevased kasvud.
  • Instrumentide liikme suurenemine
  • Meeste video laienenud liige
  • On suur privileeg olla selle jumaliku institutsiooni liige!

Nii Soome kui ka Baltimaad kartsid, et sündmused võivad viia Venemaa uue agressioonini Soome vastu. Jaanuaris soovitas Rahvasteliit konfliktis vahendajaks Eestit, Lätit või Poolatkuid Venemaa keeldus Rahvasteliidu vahenduskatsetest. Aprillis lasi Soome Rahvasteliidul probleemi edasiseks arutamiseks anda Alalisse Rahvusvahelisse Kohtussekuid Venemaa keeldus tunnistamast kohtu õigust sekkuda Ida-Karjala küsimusse ja lõpuks tunnistas ka kohus ennast antud teemal ebapädevaks.

Contacts of UT units

Pärast Poola ja Prantsusmaa valitsused toetasid Memeli muutmist rahvusvaheliseks linnaksLeedu soovis piirkonna ühendada oma territooriumiga. Jaanuaris tungisid Leedu väed linna ja hõivasid sealse sadama.

Pärast seda kui liitlased ei suutnud Leeduga kokkuleppele jõuda, esitasid nad probleemi lahendamiseks Rahvasteliidule. Detsembris moodustas Rahvasteliit uurimiskomisjoni, mis otsustas liita Memeli autonoomse piirkonnana Leeduga. Artikkel 46 Kohtuasja arutamine on avalik, kui kohus ei ole teinud muud otsust või kui pooled nõuavad, et üldsuse esindajaid ei lubataks asja arutamisele.

Artikkel 47 1. Igat kohtuistungit protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla sekretär ja esimees. Ainult nimetatud protokoll on autentne. Artikkel 48 Kohus teeb korraldused kohtuasja käigu kohta, määrab vormi ja tähtaja, millal kumbki pool peab oma kaalutlused lõplikult esitama, ja korraldab tõendite kogumist.

Meeste liikme suuruse kohta

Artikkel 49 Kohus võib ka enne kohtuasja arutamist nõuda esindajailt igasuguste dokumentide ja seletuste esitamist. Keeldumise puhul koostatakse vastav akt. Artikkel 50 Kohus võib igal ajal ja oma valikul igale üksikisikule, asutusele, büroole, komisjonile või muule organisatsioonile anda ülesande juurdluse või ekspertiisi läbiviimiseks.

Artikkel 51 Kohtuasja arutamisel esitatakse tunnistajatele ja ekspertidele kõik asjasse puutuvad küsimused korras, mille kohus määrab kindlaks artiklis 30 nimetatud reglemendis. Artikkel 52 Pärast tõendite ja tunnistuste saamist selleks määratud tähtajal võib kohus keelduda vastu võ tmast kõiki edaspidiseid suulisi ja kirjalikke tõendeid, mida üks pooltest sooviks esitada ilma teise poole nõusolekuta.

Artikkel 53 1.

Search form

Kui üks pooltest ei ilmu kohtusse või ei suuda kaitsta oma seisukohti, võib teine pool paluda kohtult kohtuasja otsustamist enese kasuks. Kohus peab enne selle nõude rahuldamist kindlaks tegema, kas kohtuasi allub tema jurisdiktsioonile vastavalt artiklitele 36 ja 37, samuti selle, kas poole nõue on faktiliselt ja õiguslikult küllaldaselt põhjendatud.

Artikkel 54 1. Kui esindajad, advokaadid ja nõunikud lõpetavad kohtu juhtimisel kohtuasja esitlemise, kuulutab esimees asja arutelu lõpetatuks. Kohus lahkub otsuse tegemiseks. Kohtu nõupidamine toimub kinnisel istungil ning selle käik ei kuulu avaldamisele.

Artikkel 55 1. Kõik küsimused lahendatakse kohalviibivate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe või teda asendava kohtuniku hääl. Artikkel 56 1. Otsus peab olema motiveeritud.

Otsuses tuuakse ära kohtunike nimed, kes võtsid osa selle vastuvõtmisest. Artikkel 57 Kui otsus tervikuna või osaliselt ei väljenda kohtunike üksmeelset arvamust, on igal kohtunikul õigus esitada oma eriarvamus. Artikkel 58 Otsusele kirjutavad alla kohtu esimees ja sekretär. Otsus kuulutatakse välja kohtu avalikul istungil pärast poolte esindajate nõuetekohast informeerimist.

Artikkel 59 Kohtuotsus on kohustuslik ainult kohtuasja pooltele ja ainult antud kohtuasjas. Artikkel 60 Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Kuidas suurendada liige uritusel

Vaidluse puhul otsuse tähenduse ja ulatuse kohta on kohtul õigus seda kummagi poole palvel tõlgendada. Artikkel 61 1. Avalduse otsuse uueks läbivaatamiseks võib esitada ainult uute asjaolude tõttu, mis oma iseloomult võivad kohtuasja l õpptulemust otsustavalt mõjutada ja mis otsuse tegemisel ei olnud teada ei kohtule ega poolele, kes palub uuesti läbivaatamist, tingimusel, et selline teadmatus ei olnud tingitud hooletusest.

Uuesti läbivaatamisele võtmise menetlus avatakse kohtu otsusega, milles sõnaselgelt konstateeritakse uue asjaolu ilmnemist koos selle tunnistamisega selliseks, mis annab aluse kohtuasja uuesti läbivaatamiseks, ja märgitakse, et seetõttu on asja uuesti läbivaatamisele võtmise avaldus vastuvõetav.

Kohus võib nõuda, et endise otsuse tingimused täidetaks, enne kui ta kohtuasja menetluse uueks läbivaatamiseks avab. Avaldus uueks läbivaatamiseks peab olema esitatud Liikme mootmed maailma rahvaste seas kuue kuu jooksul pärast uute asjaolude avastamist.

Avaldusi uueks läbivaatamiseks ei või esitada pärast kümne aasta möödumist otsuse tegemise momendist. Artikkel 62 1. Kui mõni riik leiab, et kohtuasjas tehtav otsus võib riivata tema seaduslikke huve, võib ta pöörduda kohtu poole palvega, et tal lubataks kohtuasja arutamises osaleda.

Joseph Fielding Smithi õpetused

Palve rahuldamise otsustab kohus. Artikkel 63 1. Kui tekib küsimus sellise konventsiooni tõlgendamisest, milles peale asjahuviliste poolte ka teised riigid on poolteks, teatab kohtu sekretär sellest viivitamatult kõigile neile riikidele. Igal riigil, kes sai sellise teate, on õigus kohtuasjast osa võtta, ja kui ta kasutab seda õigust, siis on otsuses antud tõlgendus võrdselt kohustuslik ka temale.

Artikkel 64 Kui kohus ei määra teisiti, kannab kumbki pool ise oma kohtukulud.

Navigeerimismenüü

Kohus võib anda soovitusliku iseloomuga arvamusi igas juriidilises küsimuses iga asutuse järelpärimise peale, kes vastavalt ÜRO põhikirjale on volitatud selliseid järelpärimisi esitama. Kohtu soovitusliku iseloomuga arvamust nõudvad küsimused esitatakse kohtule kirjalikult, kusjuures küsimus, mille kohta arvamust soovitakse, peab olema täpselt sõnastatud. Lisatakse kõik dokumendid, mis võivad kaasa aidata küsimuse selgitamisele.

Artikkel 66 1.

Joseph Fielding Smithi elust

Kohtu sekretär teatab viivitamatult soovitava iseloomuga arvamuse taotlemisest kõigile riikidele, kes omavad õigust kohtus esineda. Peale selle teatab kohtu sekretär eriteadaandega vahetult igale riigile, kes omab õigust esineda, samuti ka igale rahvusvahelisele organisatsioonile, kes võib kohtu arvates või tema esimehe arvates, kui kohus ei pea istungeid anda informatsiooni antud küsimuses, et kohus on valmis esimehe poolt määratud aja jooksul vastu võtma küsimust puudutavaid kirjalikke avaldusi või ära kuulama samasuguseid suulisi avaldusi selleks määratud avalikul istungil.

Tänan teda iga päev selle eest, et ta on taastanud sel viimsel ajal oma igikestva evangeeliumi kõigi nende päästmiseks, kes sellesse usuvad ja selle seadustele kuuletuvad.

See on Issanda Jeesuse Kristuse Kirik — tema on selle eesotsas. Kirik kannab tema nime, kirikul on tema preesterlus, see jagab tema evangeeliumi, jutlustab tema õpetust ja teeb tema tööd.

Tema valib välja inimesed ja kutsub neid olema vahendid, millega ellu viia tema eesmärke. Tema juhib ja juhatab nende tööd. Inimesed on Issanda käes üksnes töövahendid. Kogu au ja hiilgus tema teenijate saavutuste eest tuleks kirjutada igavesti tema arvele. Kui see oleks inimeste töö, võiks see minna nurja, aga see on Issanda töö ja teda saadab alati edu.

Rahvasteliit

Teame kindlalt, Liikme mootmed maailma rahvaste seas kui peame käske, tunnistame vapralt Jeesusest ja oleme ustavad kõiges, mis meile usaldatakse, juhib ja juhatab Issand meid ja oma kirikut õigemeelsuse radadel, et kõik tema eesmärgid saaksid täide minna. Miski ei peata tema plaane seoses sellega. See viib täide meie Taevaisa kavatsused. Loodan, et kogu maailma pühad tänavad iga päev Issandat, et võivad olla tema kiriku liikmeks, ja prohvet Joseph Smithi, kes taastas evangeeliumi meie rõõmuks ja õnneks.

Ta tahab, et te saaksite kõik evangeeliumi õnnistused. Ta kutsub teid uskuma Mormoni Raamatusse, soostuma, et Joseph Smith on prohvet, ja tulema tema maapealsesse kuningriiki ning pärima seeläbi igavese elu tema taevases kuningriigis.

Seda polnud Joseph Smithi päevil ega Brigham Youngi päevil ega ka mitte pärast neid. See on Issanda töö ja ärge unustage, et seda tööd teeb Kõigeväeline, mitte inimene. Olgu igale inimesele kindlalt teada, et see on Issanda Kirik ja tema juhatab selle asju!

Uuring näitas, et keskmine kasv muutus kõige vähem Lõuna-Aasias, näiteks Indias, Pakistanis ja Bangladeshis, samuti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Neil aladel jäid sajandiga lisandunud keskmised kasvusentimeetrid ühest kuni kuueni. Naiste vähesus on tekitanud illegaalse äriliigi, mis põhineb naiste sisseveol muudest riikidest ning pruutide varastamisel.

Kuigi seoses ühelapsepoliitikaga [15] on Hiina nautinud majanduskasvujõuab olukord varsti aga punkti, kus vanainimestel pole endal enam lapsi võib juhtuda, et see ainus laps sureb enne neidkes nende eest hoolitseksid.

Peadirektor on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. Ta teeb konverentsile ja täitevkogule asjakohase tegevuse ettepanekuid ja valmistab täitevkogu jaoks ette organisatsiooni töökava eelnõu koos sellele vastava hinnangulise eelarvega. Peakonverents määrab perioodi, mida aruanne käsitleb. Peadirektor nimetab ametisse sekretariaadi töötajad kooskõlas peakonverentsi heakskiidetud personalieeskirjadega.

Selleks et tagada töötajate ühtsus ning nende tõhususe ja tehnilise pädevuse kõrge tase, nimetatakse nad võimalikult laial geograafilisel alusel. Peadirektori ja töötajate ülesanded on iseloomult eranditult rahvusvahelised.

Oma Liikme suurendamise oht täitmisel ei tohi nad küsida ega saada juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organisatsiooniväliselt ametivõimult. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võiks kahjustada nende positsiooni rahvusvahelise ametiisikuna.

Organisatsiooni iga liikmesriik kohustub austama peadirektori ja töötajate ülesannete rahvusvahelist iseloomu ega ürita neid nende kohustuste täitmisel mõjutada. See artikkel ei keela organisatsioonil sõlmida erikokkuleppeid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ühiste teenistuste ja töökohtade loomiseks või personali vahetamiseks.

VII artikkel. Riikide koostööorganid 1. Liikmesriik loob enda olusid arvestades oma peamistele haridus- teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu, mis koosneb valitsuse ja nimetatud asutuste esindajatest.

Rahvuslikud komisjonid ja riikide koostööorganid, kui need on olemas, annavad organisatsiooniga seotud küsimustes nõu oma riigi delegatsioonile peakonverentsil, riigi esindajale või tema asendajatele täitevkogus ning oma valitsusele, samuti on nad organisatsiooni kontaktasutuseks kõigis seda huvitavates küsimustes. Organisatsioon võib liikmesriigi taotlusel lähetada ajutiselt või alaliselt oma sekretariaadi töötaja liikmesriigi rahvuslikku komisjoni, et aidata selle tööd edendada.

VIII artikkel. Liikmesriikide aruanded Liikmesriik esitab peakonverentsi määratud ajal ja viisil organisatsioonile aruande oma haridus- teadus- ja kultuuriasutusi ning nende tegevust käsitlevate õigusaktide ja statistika kohta, samuti IV artikli lõikes 4 nimetatud soovituste ja konventsioonide täitmiseks ettevõetud tegevuse kohta. IX artikkel. Eelarve 1. Eelarvet haldab organisatsioon. Peakonverents kiidab heaks ja kehtestab eelarve ning liikmesriikide rahaliste kohustuste suuruse organisatsiooni ees, arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga X artikli kohaselt sõlmitud kokkulepet.

Peadirektor võib võtta vastu vabatahtlikke toetusi, annetusi, annakuid ja abirahasid valitsustelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt asutustelt, ühingutelt ja eraisikutelt, arvestades rahanduseeskirju. X artikkel.

Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga Liikme mootmed maailma rahvaste seas seotakse võimalikult kiiresti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kui selle põhikirja artiklis 57 nimetatud eriorganisatsioon. Selline suhe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kehtestatakse selle põhikirja artikli 63 kohaselt sõlmitud kokkuleppega, mille peab heaks kiitma organisatsiooni peakonverents.

Kokkulepe sätestab organisatsioonide vahel tõhusa koostöö nende ühiste eesmärkide saavutamiseks, tunnistades samas organisatsiooni iseseisvust käesolevas põhikirjas nimetatud pädevusvaldkondades. Kokkuleppes võib muu hulgas ette näha, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kiidab heaks organisatsiooni eelarve ja rahastab seda. XI artikkel. Suhted teiste rahvusvaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega 1. Organisatsioon võib teha koostööd teiste valitsustevaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega, kelle huvid ja tegevus on seotud tema eesmärkidega.

Selleks võib peadirektor luua täitevkogu volitusel tõhusaid töösuhteid niisuguste organisatsioonide ja asutustega ning moodustada tõhusaks koostööks vajalikke ühiskomiteesid. Nende organisatsioonide ja asutustega sõlmitud ametlikud kokkulepped peab heaks kiitma täitevkogu.

Liikmed, mille suurus on 40 cm

Kui organisatsiooni peakonverents ja muu valitsustevahelise eriorganisatsiooni või -asutuse pädev organ, kelle eesmärk ja ülesanded langevad kokku käesoleva organisatsiooni pädevusvaldkondadega, peavad vajalikuks anda oma vahendid ja tegevus üle käesolevale organisatsioonile, võib peadirektor sõlmida sellel eesmärgil konverentsi heakskiidul vastastikku sobiliku kokkuleppe. Organisatsioon võib sõlmida muude valitsustevaheliste organisatsioonidega kokkuleppeid osalemiseks üksteise istungitel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon võib sõlmida asjakohaseid nõupidamis- ja koostöökokkuleppeid rahvusvaheliste vabaühendustega, kes tegelevad tema pädevusse kuuluvate küsimustega, ja võib kutsuda neid üles täitma teatavaid ülesandeid.

Niisugune koostöö võib hõlmata ka nende ühenduste esindajate osalemist peakonverentsi moodustatud nõuandvates komiteedes. XII artikkel. Organisatsiooni õiguslik staatus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklites ja nimetatud õiguslik staatus, eesõigused ja puutumatus kehtivad ka käesoleva organisatsiooni kohta.

XIII artikkel. Muudatused 1. Põhikirja muudatusettepanekud jõustuvad, kui peakonverents on need kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud; muudatused organisatsiooni eesmärkides ja uute kohustuste panemine liikmesriikidele peavad saama jõustumiseks lisaks kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiidu. Peadirektor edastab muudatusettepanekute kavandid liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist peakonverentsil. Peakonverents võib kahekolmandikulise häälteenamusega võtta vastu selle artikli rakendamise töökorra.